Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palun suurt meediasõda

    Tallinna Vesi.Foto: Andres Haabu

    Kui Tallinna Vesi on pidanud Eesti riigi vastu tariifivaidluses agressiivset meediakampaaniat, siis olen mina sellest aastaid protsessi kõrvalt jälginud börsiajakirjanikuna kõrvale jäänud, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Juhan Lang.

    Mul ei ole õrna aimugi, kes lõpuks kohtutevaidluses peale jääb, ka ei oska ma poolt valida. Küll leian, et vaidluse kommenteerimisel saaks riik olla senisest oluliselt avatum. See ei ole mingi nurgatagune lahutustüli, vaid riikliku tähtsusega küsimus, milles on mängus kümned miljonid eurod maksumaksja raha. Maksumaksja, kes tahab sendi pealt ja jooksvalt teada, kui palju kogu asi talle täpselt maksma võib minna.
    Tänavu tekkis rahvusvahelises vahekohtus Eesti riiki esindava justiitsministeeriumi ja Tallinna Vee vahel vaidlus, millises ulatuses võib menetlusega seotud detaile avalikkusega jagada. Põhjuseks see, et Tallinna Vesi soovis avaldada väljavõtte vahekohtule esitatud materjalidest.
    Riik heitis Tallinna Veele muu hulgas ette, et viimane on teinud nende vastu agressiivset ja ühepoolset meediakampaaniat, millega viimane ei nõustunud. Mõni päev tagasi avaldaski vahekohus otsuse, milles teatas, et kummalgi osapoolel pole küll keelatud avalikkuse eest kohtuasja üldiselt arutada, anda teada kohtuasja staatusest ja oma peamistest seisukohtadest, kuid avalik arutelu ei kätke endas arbitraažimenetluse dokumentide avaldamist, osapoolte tunnistajate ütlusi, ekspertaruandeid ja muud väga spetsiifilist teavet.
    Otsus pole põhjapanev
    Vahekohtu otsus pole kindlasti epohhiloov, on pigem pisike protseduuriline köhatus ja tõtt-öelda olekski taolise kaebuse peale keeruline teistsuguse avaldusega lagedale tulla. Küll tekitab minus imestust, milliseid artikleid on riik pidanud agressiivse ühepoolse meediakampaania osaks, mille eesmärk on osapoole hinnangul veenda Eesti avalikkust, et riigil pole vaidluses õigus ning jääb antud kohtuasjas kaotajaks.
    Avalduses vahekohtule tuuakse näiteid mõningatest viimastel aastatel meedias ilmunud artiklitest, mis on kaebaja hinnangul maalinud kogu vaidlusest ebatäpse pildi ja need on ühepoolsed. Ühekülgsust heidetakse ette ka veefirma börsiteadetele.
    Joonealuse viitena leiab ka näiteks ühe minu enda 2014. aasta 14. oktoobril avaldatud artikli „Tallinna Vesi nõuab riigilt 90 miljonit eurot“, milles olen refereerinud börsifirma avaldatud lakoonilist börsiteadet selle kohta, et veefirma alustas Eesti Vabariigi vastu rahvusvahelist arbitraažimenetlust. Teave, mille avaldamata ja kommenteerimata jätmist börsifirma poolt ei oskaks ma ette kujutada.

    Viimase vaidluse täpsemaid tagamaid ja rahvusvahelise vahekohtu värskeid näpunäiteid avalikkusega info jagamise kohta saab inglise keeles täismahus lugeda siin

    Börsifirma pole ajaleht
    Igaüks saab vahekohtu värske otsusega ja seal viidatud artiklitega tutvuda ja ise otsustada, kummal poolel on õigus. Küll ei kujutaks ma ette, et börsifirma hakkaks oma aktsionäridele saadetud teadetes riigilt ehk kohtuasja teiselt osapoolelt tasakaalustamiseks küsima kommentaare. Pole veel kohanud ka riigi esindajat, kes ütleks, et „teate, meie seisukoht selles kohtuasjas on küll niisugune, ent vaadake ka, millised vahvad argumendid on Tallinna Veel.“.
    Samuti ei soovinud veefirma viimases Äripäevas avaldatud artiklis riigi sisulisele kriitikale üldse vastata, loobudes igasugusest kommenteerimise võimalusest. Ka varem on börsifirma olnud kohtutevaidluse kommenteerimisel kidakeelne.
    Jah, aktsionärid on saanud vähemalt aeg-ajalt mõne börsiteategi, milles juhtkond selgitab paari sõnaga oma seisukohti. Milliseid seisukohti või kuluprognoose olime kodanikena enne Äripäevas reedel ilmunud artikleid saanud riigilt?
    Märtsis kuulutas justiitsministeerium välja riigihanke, mille eesmärk oli leida kommunikatsioonikonsultant riigi nõustamiseks ASi Tallinna Vesi ja United Utilities B.V. poolt Eesti Vabariigi vastu esitatud kahju hüvitamise vahekohtumenetluses Rahvusvahelise Investeeringute Vahekohtus.
    Ehk saaks nüüd viimaks ühe korraliku meediasõja?
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.